Raamatukogu aastail 1974-1990
1974. a. sai Jõgeva Rajooniraamatukogust seoses tsentraliseerimisega Jõgeva Keskraamatukogu. See tõi kaasa töötajaskonna suurenemise, vastloodud komplekteerimisosakonnas alustasid tööd kolm inimest, kõik töökohad seal ei olnud veel täidetud. Alustati komplekteerimisosakonna peakartoteegi koostamist. Raamatukogu sai bussi, millega käidi kaks korda kuus laenutamas Umbusis ja Sakala sovhoosi keskuses, alates 1978. aastast ka Neanurmes. Toimus 31 raamatukoguüritust.
1975. a. suurenes komplekteerimisosakonna koosseis 5 inimeseni. Külaraamatukogudele töödeldi Bibkollektorist saadetud raamatuid ja kirjutati neile kataloogikaarte. Toimusid kohtumisõhtud Lilli Prometi, Enn Vetemaa ja Ülo Tuulikuga. Ülerajoonilisel noorte lugejate konverentsil olid külalisteks Laine Peep ja Aksel Tamm. Toimus 33 raamatukoguüritust. Peeti raamatukogutöötajate õppe- ja puhkelaager koos Viljandi rajooni raamatukogutöötajatega. Kohtuti „Noorte Hääle" toimetuse töötajatega. Kirjanikest käisid külas Jaak Jõerüüt, Viivi Luik, Ellen Niit ja Jaan Kross. Ajastukohaselt toimusid kirjandusõhtu „Raamat sõjapäevist" sõjaveteranidega ja ka komsomolialgorganisatsioonide viktoriin. Jõgeva Keskraamatukogus organiseeriti Eesti Raamatuühingu algorganisatsioon.
1976. a. märksõna oli remont. Raamatukogu sai ajutised ruumid kolmes eri paigas: teenindusosakond kolis tuletõrjemajja, komplekteerimis- ja metoodikaosakond kultuurimajja ning lasteosakond muusikakooli. Kolimine mõjutas raamatukogu külastatavust. Keerulisem oli läbi viia üritusi, sellest hoolimata toimus lugejate konverents, mille külalisteks olid Ain Kaalep ja Kalle Kurg. Meeldejäävad oli kohtumised Raimond Kaugveri, Andres Otsa, Peeter Tooma ning „Ugala" näitlejatega. Heli Nõlvaku eestvedamisel ja juhendamisel hakkas tööle raamatuklubi „Noorustuli".
1977. a. alustati ettevalmistustega A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäevaks. Raamatukogu viis detsembris läbi Tammsaare nädala, mille üheks ürituseks oli mälumäng, toonase moenimega informiin. Lugejatele toimus 6. detsembril tähtpäevale pühendatud konverents, kus külalisteks olid Eerik Teder ja Tiiu Saarist. Detsembris esinesid „Ugala" teatri näitlejad Tammsaare-kavaga.
1978. a. algul lõppes raamatukogu remont ja 19. jaanuaril alustati taas tööd Veski tänaval. Majas oli nüüd keskküte ja vesi. Lugejateeninduse lahtiolekuajad olid 13.00-20.00 kõigil nädalapäevadel peale laupäeva. Sellised lahtiolekuajad jäid püsima kuni 1989. aastani. Paremad töötingimused tõid juurde uusi lugejaid. Keskraamatukogu töötajad esinesid sõnalis-muusikalise põimikuga nii raamatuballil kui Eesti Töörahva Kommuuni aastapäeva konverentsil, eestvedajaks raamatuühingu kirjandusklubi „Noorustuli" juhendaja Heli Nõlvak.
1979. a. oli raamatukogule hea aasta. Tõusis nii lugejate kui ka laenutuste arv. Toimus ülerajooniline noorte autorite loomingu õhtu. Külas käis ajakiri „Noorus". Sotsialistlikus võistluses saavutas Jõgeva Keskraamatukogu vabariikliku esikoha. Raamatukogus käisid lugejatega kohtumas Jaan Kross ja Ellen Niit. Vabariiklikku tuntust saavutas kirjandusklubi „Noorustuli".
1980. a. oli olümpia-aasta. Raamatukogus propageeriti spordiraamatuid. Kohtuti eksliibrisekunstniku Lembit Lepa ja kirjanik Silvia Truuga. Raamatukogus toimus ülerajooniline omaloominguõhtu, millel osalesid kirjanikud Milvi Seping ja Henn-Kaarel Hellat. Tähelepanuväärne oli Marie Underi kirjandusõhtu. Keskraamatukogu direktor Vaike Oro sai ENSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse.
1981. a. tähtsündmusteks olid Betti Alveri juubel ja Eesti trükisõna aastapäev, kajastamist pidi leidma ka NLKP XXVI kongress. Kohtuti Silver Anniko ja Ott Arderiga. Ei pääsetud ka raamatukogu inspekteerimisest. Külas olid Riikliku Raamatukogude Inspektsiooni juhataja Ivi Tingre, Fr. R. Kreutzwaldi nim Eesti NSV Riiklik Raamatukogu direktor Rein Koppelmann ning V. I. Lenini nim NSV Liidu Riiklik Raamatukogu direktor Nikolai Kartašov. Suvine puhkusereis viis Karpaatidesse.
1982. a. vähenes tunduvalt laenutuste arv, kuigi lugejate arv tõusis. Toimusid luuleõhtud Marie Underi, Betti Alveri ja Hando Runneli luulest, 2 noorteõhtut tundekasvatusest Tõnu Otsaga, indiaanlaste õhtu Viljandi Kultuurikooli õpilastega. Tähtpäevadele pühendati temaatilisi õhtuid ja raamatunäitusi. Koostati kõikvõimalikke soovitusnimestikke. Haiglas avati raamatukogu teeninduspunkt. Raamatubussi külastatavus oli vähene (39 lugejat 5 teeninduspunkti kohta).
1983. a. vähenes lugejate arv. Plaanimajanduse olukorras oli see suur möödalaskmine, kuid lugejaskond ei käitu alati plaanide järgi. Lugejate arvu mõjutas defitsiitsete ajakirjade limiidi suurendamine tellijatele – raamatukogust ei otsitud enam „Nõukogude Naist" ja „Noorust". Lugemissaali lugejate arvu võis vähendada antikvariaatidest ostetud välismaiste ajakirjade hilinenud kohalejõudmine. Hiljem keelati taoline kirjanduse hankimisviis sootuks. Raamatukoguüritusi oli hulgaliselt: kohtuti Villem Grossi ja Peeter Urmiga, toimus Artur Alliksaare õhtu, tähistati Gustav Suitsu ja Marie Underi tähtpäevi, organiseeriti raamatupäevi kutsekeskkoolis, Kuremaa Sohoostehnikumis, Põltsamaa EPT-s ja Sakala sovhoosis. Raamatukogukuu lõppes raamatupäevaga, kus külalisteks olid Rudolf Põldmäe, Tõnis Rätsep ja Juhan Viiding.
1984. a. oli raamatukogu 70. juubeli aasta. Seda tähistati aasta lõpul kodulooõhtuga „Põltsamaa, kirjandus ja muusika", millest võtsid osa professor Juhan Peegel ning näitlejad Milvi Koidu ja Ago-Endrik Kerge. Veel tähistati Anna Haava ja Juhan Liivi 120. sünniaastapäevi. Osaleti edukalt ülevabariigilisel kodulootöö ülevaatusel, kus raamatukogu poolt tehtud kodulooalane töö leidis äramärkimist. Raamatuüritusi korraldati nii raamatukogus kui ka asutustes. Lugejate arv suurenes, laenutuste arv vähenes, aga ürituste poolest oli rikas aasta.
1985. a. kohta nentis raamatukogu direktor aruandes, et võimalike lugejate arv on saavutatud, Põltsamaa taolises väikelinnas neid märkimisväärselt juurde tulemas ei ole (1939). Kasvas laenutuste arv ja raamatubussis teenindatavate inimeste arv. Ajal, mil raamat oli odav ja inimesed eelistasid raamatut näha koduriiulil, ei käidud neid nii sageli raamatukogust otsimas. Vabariiklikul raamatukogude võistlusel sai Jõgeva rajoon II koha ja preemia. Kohtuti "Loomingu" Raamatukogu toimetaja Agu Sisaskiga, noortepäeval käis külas pantomiimikunstnik Maret Kristal. Osaleti ka rajoonilehe kirjanduspäeval.
1986. a. suurenes siiski lugejate arv ja ka teised arvulised näitajad. Tähistati Friedebert Tuglase 100. sünniaastapäeva, mille külaliseks oli August Eelmäe. Koos kultuurimaja ja linnanõukoguga tähistati Põltsamaa linna 60. sünnipäeva teemaõhtuga „Põltsamaa-60" Raamatukogu külastas Paul-Eerik Rummo. Rajoonilehe iga-aastane kirjanduspäev oli pühendatud Oskar Lutsu 100. sünniaastapäevale. Sellele tähtpäevale oli pühendatud ka koos „Punalipu" toimetusega väljakuulutatud omaloomingu võistlus. Põltsamaalt sai eripreemia raamatukoguga pidevalt koostööd teinud Helle Kull kui kõige produktiivsem autor.
1987. a. oli raamatukogul jätkuvalt üle 2000 lugeja. Külas käisid Hugo Hiibus, Helju Tauk, Mare Teearu, kirjanikest Lehte Hainsalu. Keskkoolis tähistati August Wilhelm Hupeli sünniaastapäeva. Jõgeva Keskraamatukogu algatusel ja peaspetsialist Tiiu Pihlaka juhtimisel sai alguse Põltsamaa Muinsuskaitse Selts. Raamatukogukuu lõpetamisel Vooremaa kirjanduspäeval esinesid Anne Kährik ja Eduard Vääri. Näitlejad Anu Lamp ja Tõnu Tepandi esitasid Karl Ristikivi luulet.
1988. a. lahvatas poliitika inimeste teadvusse, oldi ise sündmuste keerises. Raamatukogus väljendus see lugejate arvu vähenemises. Elati ajakirjandusest ja raadiost-televisioonist saadud infot ahmides. Esmakordselt ei jälgitud plaanide täitumist, tööd sai teha südametunnistuse järgi. Esmakordselt jäi raamatute hankimiseks olevast rahast väheseks. Taastati mälestusmärke, selleks koguti raha kaubapäeval ja loteriiga. Avati mälestuskivi vendade Rooside sünnikodus Tani talus. Korrastati Saksa koguduse kalmistut. Raamatukogu töötajad olid aktiivsed kõiges, mis toimus nende ümber. Toimus hõimupäev, kus külaliseks oli Aime Kährik. Raamatukogu organiseeris soome keele kursuse algajatele, mida juhendas Eduard Vääri. Esmakordselt toimus raamatukogus vähe kasutamist leidnud raamatute müük.
1989. a. jätkus poliitika võidukäik, samas ka lugejate ja laenutuste vähenemine. Raamatukogu poolt korraldatud üritused ei leia külastamist. Tänu suhetele väliseestlastega hakkasid raamatukokku saabuma eksiilis elanud kirjanike teosed, mida lugesid huviga eriti vanemad inimesed. Põltsamaale jõudsid esimesed väliskülalised Soomest. Augustis taasavati Vabadussõja ausammas, avati ka mälestustahvel Carl Primale. Ühiskonna politiseerumise märk oli see, et just raamatukogus hakati Kodanike Komitee algatusel registreerima Eesti kodanikke. See tõi raamatukogu ruumidesse palju neid inimesi, kes polnud seal kunagi käinud.
1990. a. 1. oktoobrist kannab raamatukogu Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu nime. Raamatukogu juures töötasid inglise keele ring, kaks soome keele ringi ja Põltsamaa Muinsuskaitse Selts. Raamatukogu algatusel toimusid Põltsamaa kodukandipäevad, koostati kaks kirjandusnimestikku: „Jõgeva rajoon ja kirjamehed" ja „Jõgeva rajooniga seotud teadlased ja kultuuritegelased.". Maakonnas organiseeriti 17 rändnäitust. Alates 1. märtsist läksid külaraamatukogud omavalitsuste alluvusse. Jõgeva Linnaraamatukogu järgnes neile 1. juulil. Tähistati Põltsamaa Põllumeeste Seltsi 110. aastapäeva. Oktoobris külastasid hõimurahvaste raamatukoguhoidjad. Ellen Irs Kanadast aitas kaasa, et edaspidi saadi mujal maailmas välja antud eesti kirjandust.
Statistiliselt oli sel perioodil Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu tegevus alljärgnev:
Aasta 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 1981 __________________________________________________________________________
Lugejad 1954 1506 1495 1468 1558 1942 1904 1888
Külastused 9976 10465 14371 9721 11017 13020 13164 12575
Laenutused 37853 39722 39853 38055 41995 56330 57865 56502
Aasta 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990
Lugejad 1925 1822 1905 1939 2093 2021 1851 1684 1436
Külastused 11629 11198 13513 15139 11235 10486 8110
Laenutused 51809 49943 44749 48718 51299 49729 37769 36132 31251
Koostanud: Ene Karu, vanemkomplekteerija