Põltsamaa raamatukogu ajalugu (algus kuni aastani 1944)

Põltsamaa Lugemise Ringi põhikiri registreeriti 11. mail 1914 Riias Liivimaa Kubermanguvalitsuse poolt. Oma tegevust alustati 8. juunil 1914 esimese üldkoosolekuga, kus kõneles "raamatu hariduslisest tähtsusest" A. Schulzenberg. Ringil oli 82 liiget. Peagi esitati Liivimaa Kubermanguvalitsusele palve avada ringi liikmetele tasuta raamatukogu-lugemistuba. 20. oktoobril 1914 edastas Liivimaa Kubemanguvalitsuse juhatus palve kubernerile ning 24. oktoobril 1914 saadi luba raamatukogu avamiseks. Vastutavaks isikuks määrati Tartu maakonna Loodi vallast pärit Mart Karm, kes oli ühtlasi ka kroonu viinapoe järelvalvaja.
21. märtsil 1915 avati Tõnis Arenile kuulunud majas Jõgeva mnt 30 (praegu Jõgeva mnt 4) lugemisringi raamatukogu. Üüri tuli maksta 8 rubla kuus, kuid peagi osutus see ülejõu käivaks ning raamatukogu koliti Põltsamaa Piimaühingu kantseleisse (Välja tn. 4). Lugemise ringi raamatukogu korraldas kooliõpetaja A. Schulzenberg. Lugemisringi liikmed võisid raamatukogu kasutada tasuta. Hilinejad maksid trahvi 5 kop. nädala eest iga raamatu pealt. Kogus oli 200 köidet, 200 rbl. väärtuses. 180 köidet oli saadud annetustena. Valdava osa moodustas uuem ilukirjandus. 
Ringi esimehe Johhanes Kont'i palvet aluseks võttes registreeriti 10. jaanuaril 1920 Põltsamaa Lugemise Ring seltside ja ühingute registris nr. 174 all. 31. märtsil 1920 ilmus teade registreerimise kohta Riigi Teatajas. Põltsamaa Lugemise Ringi eesmärgiks oli raamatukogude ja lugemistubade avamise, kursuste, muusika- ja kirjandusõhtute, näitemängude ja ettelugemiste korraldamise kaudu oma liikmete hariduslik ja kõlbeline kasvatamine. Lugemise ringi juures tegutses näitetrupp. Tegevuspiirkonnaks oli Põltsamaa kihelkond: Põltsamaa alev, Kurista, Adavere, Pajusi, Rutikvere, Lustivere, Vana-Põltsamaa ja Uue-Põltsamaa vallad.
Iga inimene võis olla ringi liige. Algselt oli aastane liikmemaks 50 kopikat, eluaegne 12 marka. Kui isik ei olnud maksu tasunud 3 kuu jooksul, arvati ta ringi liikmete hulgast välja. Lugemisringi juhtisid üldkoosolek ja eestseisus, mille koosseisu kuulusid esimees, esimehe abi, kirjatoimetaja, kassapidaja ning raamatukoguhoidja. Eestseisus valiti üldkoosolekul 1 aastaks. Valiti ka asendusliikmed ning 3-liikmeline revisjonikomisjon.
1920. aastal oli raamatukogul raamatuid 616 ja lugejaid 180. Raamatukogu oli avatud kaks korda nädalas, neljapäeviti ja pühapäeviti paar tundi. Lugemistuba oli avatud igal õhtul.  Lugemiseks oli 10 erinevat ajalehte. Raamatute ostmiseks saadi raha loteriide ja piduõhtute korraldamisega. 19. septembril 1920 toimus piduõhtu Põltsamaa Põllumeeste Seltsi saalis. Eeskavas mängisid segapillide orkester ja viiul ning esitati Otto Hinnerki kolmevaatuseline komöödia "Poolearuga maailm". 
1921. aastal oli ringil liikmeid 228, lugejaid aga 247, neist kooliõpilasi 105, töölisi 91, põllu- ja ärimehi 20, ilma elukutseta 31. Raamatuid oli 876 köidet. Iga lugeja kohta laenutati aastas 16 köidet, kõige enam loeti ilukirjandust. Loetavamad olid Oskar Lutsu teosed, aga ka Friedebert Tuglase, Mait Metsanurga, Sophia Vardi ning Mats Mõtslase raamatuid.
5. aprillil 1925 toimunud peakoosoleku tähtsaimaks päevakorrapunktiks oli muudatuse tegemine põhikirjs, millega sooviti avalikuks raamatukoguks muutumist. Juhatusse kuulusid K. Vervolt, J. Pütsepp, J. Tari, V. Aller ja I. Sutt. Ringil oli 160 liiget, neist 92 meest ja 68 naist. Lugejaid oli 167, neist õpilasi 58. Raamatuid oli 1200 köidet, tellitud ajakirju 8, ajalehti 6 nimetust. Aasta jooksul korraldati 4 pidu ja 1 kirjanduslik koosolek. Augustis 1926 võeti  Põltsamaa Lugemise Ringi uueks nimeks Põltsamaa Haridusselts. 
Aastatel 1922-1928 üürnikuna Põltsamaa Põllumeeste Seltsi ruumides Veski tn. 5 asunud raamatukogu üürileping lõppes 1928. aasta septembris, kuna ei suudetud tasuda üüri. Raamatukogu jäi lugejatele suletuks 1930. aasta septembrini, mil avati taas Põltsamaa linnavalitsuse poolt oma hoones (Veski tn. 2) tasuta kasutada antud ruumides. Raamatukogu oli avatud 3 korda nädalas. Aasta lõpus oli kogus 1831 raamatut,  lugemislauas 10 ajalehte ja paar ajakirja. Raamatukogu ja lugemislaua ülapidamine läks maksma 577 kr ja 84 senti, millest pool saadi riikliku ja pool linnavalitsuse toetusena. Lugejaid oli 161, laenutusi 6011. Kõige loetavamad olid Richard Rohu „Elu on ilus", A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus", Helene Ranna „Keha ja vaim". 
1932. aastal oli raamatukogu nädalas avatud 8 tundi. Raamatuid oli 1831 köidet, neist eestikeelseid 1317, saksakeelseid 388, venekeelseid 126. Põltsamaa linn toetas raamatukogu aastas raamatute ostmisel 200 krooniga, sama palju toetust saadi riigilt. Raamatukogu kasutajaid oli 130. Seltsi esimeheks oli A. Schulzenberg, juhatusse kuulusid I. Sutt, K. Juhkam-Johanson, K. Vervolt. 1934. aastal olid lugemisruumid avatud õhtuti vaid mõneks tunniks ning lugemiseks oli paar ajalehte ja ei ühtegi ajakirja. See tekitas suurt nurinat, kuna rahvast oli neil tundidel väga palju ning kõik soovijad ei saanudki ajalehti lugeda. 
Eesti Raamatuaasta Põltsamaa Linna komitee juhatusse kuulusid linna avaliku raamatukogu juhataja Ida Sutt, linnapea Georg Kold (esimees), advokaat Ernst Sulg (sekretär), keskkooli õpetaja Karl Vervolt (abiesimees), algkooli õpetaja Johannes Kont (laekur). Viidi läbi karbikorjandus Põltsamaa linna avaliku raamatukogu toetamiseks, mis andis tulu 17.90 krooni.
1936. aastal kuulus Põltsamaa Haridusseltsi raamatukogu  Viljandi maakonna suurimate raamatukogude hulka. Kogus oli 2296 köidet, aasta jooksul saadi juurde 194 raamatut. Raamatukogu leidis elavat kasutust – aasta jooksul laenutati 7045 raamatut. Loetavamad raamatud olid Mait Metsanurga „Ümera jõel", A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus" ning August Mälgu „Surnud majad".  
1937. aasta ajakirja „Raamatukogu" esimene number teatab, et Põltsamaa linn lõpetas lepingu Põltsamaa Haridusseltsiga, kelle raamatukogu täitis 1926. aastast linna avaliku raamatukogu ülesandeid. 1. aprillil 1937 avati oma raamatukogu, mis sai nimeks Põltsamaa linna avalik raamatukogu ja lugemislaud. Uue raamatukogu aluseks said Põltsamaa Haridusseltsi raamatukogu need raamatud, mis olid ostetud riigi ja omavalitsuse summadega, kokku 1377 köidet. Aasta jooksul täienes kogu 158 köitega. Laenutusi registreeriti 9368, raamatukogu kasutajaid oli 234, neist lapsi 39. 40 m2 suurune lugemituba oli avatud 7 päeva nädalas kella 16-23. Sellel ei olnud käsikogu, tellitud oli 4 ajalehte ja 1 ajakiri.  
1940. aasta sügisel tagandati oma ametist senine raamatukogu juhataja Ida-Helene Sutt- Reima. Hariduse Rahvakomissari Nigol Andreseni allkirjaga ning märkusega "Salajane" saadeti laiali raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluvate raamatute nimekiri. Asemele saadeti J. Stalini, V. Molotovi, M. Kalinini ja K. Säre teoseid. 1941. aasta suvel oli raamatukogu avatud kaks korda nädalas, teisipäeviti ja reedeti 16-20. Sõja oludes ei töötanud lugemislaud. 
1. jaanuari 1942 seisuga oli raamatuid 1994, neist eestikeelseid 1735, saksakeelseid 259.  Raamatukogu kandis suuri kahjusid, palju väärtuslikke raamatuid läks kaduma. 1943. aasta jaanuaris läbiviidud inspekteerimine konstateeris, et raamatukogu on suletud – puudusid raamatukogu jaoks vajalikud ruumid ning raamatukogu juhataja. Raamatukogu juhatajana ennistati tööle Ida Sutt-Reima, kes alustas märtsis raamatukogu korrastustöid. Lisaks pidid raamatukoguhoidjad käima metsa raietöödel. Detsembris 1943 avati linna avalik raamatukogu taas nädalas kaheks päevaks, mil õhtutundidel sai raamatuid laenutada. Raamatukogu leidis väga rohket kasutamist, päevas laenutati üle 200 raamatu. 
21. septembri 1944 ägeda lahingutegevuse käigus süttis ning hävis pool Põltsamaa linna, k.a. linnavalitsuse maja, kus asus raamatukogu.

Koostanud: Siiri Õunap, paespetsialist